Hirmutunnet tekitavad
-
Isikustamine: „Kuused kõigutavad aeglaselt oma latvu, kuid ei juhata teed ega anna ühtki nõu.“ „Kui kiskjad oma suuri lõugu hakkavad laksutama.“
-
Võrdlus: „Seal kostab kõva müdin, otsekui jookseksid majakese lähedal lahtipääsenud hobused“
-
Epiteedid: „öökulli pikk ja õudne huikamine“, „Kusti hakkab värisevate näppudega haaki lahti tegema“
-
Kõnekäänd: „Vanaeit lööb laste pead kõmdi kokku, nii et mõlemal tuli silmist välja käib…“
Lootus
-
Isikustamine: „…otsekui valvaksid kellegi terased silmad rohu seest kaht eksinud last.“
Uni
-
Isikustamine: „…mets kohiseb tasa, otsekui tahaks ta lapsi unele suigutada.“
„väsimus on nii suur, et jalad nõtkuma kipuvad.“
-
Metafoor: „Kuid tema lähedal piirab unemees saaki varitsedes…“ „Prussakad ja lutikad saavad oma oodatud õhtusöögi.“
Headus
Võrdlused Nukitsamehe kohta
-
Iti lauluke Nukitsamehele
„Ise on ta pisike,
jalad väga pikad.
Jalad kooditavad.“
-
Põgenemise ajal
„Ise on ta pisike,
jalad väga pikad.
Jalad komberdavad“
-
hüpleb ja kargleb endist viisi nagu väike sikk
-
ta joob piima nagu kaan
-
käib õues ringi nagu ludu
-
kasvab nagu kuusk laanes
Omapärased väljendid
-
„Hakkab ägedasti marastama“ (kurjustama)
-
„See oli siis nüüd see hommikune kost“ (söök)
-
„Eit võngutab säärase jutu puhul ainult keppi“ (vibutab ägedalt)
-
„…et tema „tibukesed“ öösel tahtsid ära lennata“ ( Iti ja Kusti tahtsid põgeneda)
-
„Mets risti ja põiki on läbi tustitud“ ( läbi otsitud)
-
Aja kulgu iseloomustab: „…juba on Pakasetaat noore Kevade, õrna Suve ning tõsise Sügise seltsis /---/oma ringmängus mitu ringi teinud.“
Muinasjutule omast
-
Hea ja kuri- linnuke ja õel vanamoor
-
Üleloomulikud võimed- linnuke ja Kusti saavad omavahel rääkida
-
Õnnelik lõpp- lapsed pääsevad tänu linnu juhatusele koju, Nukitsamees kasvab inimeseks
Tsitaadid võetud O.Lutsu jutustusest "Nukitsamees".